Tiskre Kooli õpikäsitus lähtub põhikooli riiklikust õppekavast ning toetab õpilase kujunemist aktiivseks, vastutustundlikuks ja ennastjuhtivaks õppijaks. Õppe- ja kasvatustegevus toimub üldõppe raamistikus, kus õppimist toetab projektõpe kui üks keskseid õppemeetodeid.
I kooliastmes rakendatakse üldõpet, mis võimaldab õppeainete lõimimist ning terviklikku ja lapse arengust lähtuvat õppimist. Õppetegevused on tähenduslikud, kogemuslikud ja uurimuslikud ning toetavad üldpädevuste ja õpioskuste kujunemist. Projektõpe aitab õpilastel seostada teadmisi igapäevaeluga ning arendada koostöö-, suhtlus- ja eneseväljendusoskusi.
II kooliastmes toimub õpe aineõpetuse raamistikus, kus jätkub ainetevaheline lõiming ning projektipõhised õppetegevused, mis toetavad õpilase teadmiste süvendamist ja oskuste rakendamist erinevates kontekstides.
Õpetaja roll on kujundada õppimist ja arengut toetav õpikeskkond, arvestades õpilaste ealisi iseärasusi ja individuaalseid võimeid. Õpetaja juhendab ja toetab õppijat eesmärkide seadmisel, õpitegevuse kavandamisel ning eneseanalüüsi ja vastutuse kujunemisel oma õppimise eest.
Tiskre Koolis on kasutusel teemakeskne ehk multidistsiplinaarne lõiming. Selle lähenemise korral on ühendatud mitu erinevat õppeainet ühe keskse teema ehk metateema ümber. Selline lähenemine soodustab ja võimaldab kujundada õpilasel terviklikumat arusaama ning ühendada võimalikult palju erinevaid õppeaineid.
Üldõpe ning projektõpe kui õppemeetod põhineb konstruktivismi ja konstruktsionismi teooritale, mille arendajateks on olnud Gergen (1995), Piage't ja Inhelder (1969), Vygotsky (1978) ning Käis (1989).
Antud õppemetoodika osutus valikuks, sest:
võimaldab ühendada ning lõimida mitut erinevat õppeainet ja õppekavas nõutavaid õpitulemusi ühe keskse teema (metateema) ümber kujundades õpilastel terviklikumat arusaama õppeprotsessist, samal ajal toetades sügavate ainealaste teadmiste ja oskuste arengut;
võimaldab korraldada õppetööd väiksemate alagruppidega, mis soodustab omakorda koostöist õppimist;
arendab õppijate psühhomotoorseid ja sotsiaalseid oskusi;
toetab õppijate õpimotivatsiooni ja rahulolu, sest õppija on aktiivne õppeprotsessi kujundaja;
annab õpetajale võimaluse diferentseerida õppesisu;
võimaldab õppijal oma õppimist juhtida: eesmärgistada, planeerida, reflekteerida ja vastutada.